Teenused

Konsultatsioonid

Esmakordsel kohtumisel viib arst läbi konsultatsiooni, mille käigus hinnatakse hammaskonna üldist seisukorda ja teostatakse vajalikud läbivaatused ning uuringud. Seejärel koostab arst patsiendile raviplaani.

Esmase visiidi korral tuleb arsti informeerida allergiatest, suuõõne haigustest, kasutatavatest ravimitest, traumadest hammaste ja lõualuude piirkonnas ning naised rasedusest. Seejärel lepitakse kokku järgmise visiidi aeg, arvestades patsiendi soove ja ravietapi loogilist järjekorda. Konsultatsiooni käigus hindab arst ravi orienteeruvat maksumust ja ajalist kestvust.

Kaasa tuleks võtta isikutõendav dokument, mille alusel kirjutab assistent välja patsiendikaardi ja arst vajadusel retsepti.

Põhjalik diagnostika

Põhjaliku diagnostika käigus tehakse põhjalik suuõõne läbivaatus, mille käigus fikseeritakse suuõõne seisukord ja viiakse vastavalt vajadusele läbi täiendavad uuringud. Nendeks on:

  • Radiodiagnostika. Lihtne ja kiire protseduur, mis aitab leida algstaadiumis hambaauke, juuretipu või juureümbrise põletikke ja muid haiguslikke protsesse. Veelgi enam, digitaalse röntgeniga saab hambaarst kontrollida ka varem teostatud ravi kvaliteeti ning avastada lekkivaid plomme.
  • Hammaste pildistamine. Hambaid pildistatakse eelkõige ravijuhtumite dokumenteerimiseks, et arstil oleks lihtsam patseindile suus olevat probleemi selgitada. Lisaks on pildid vajalikud proteetilise ravi puhul, et edastada vajalik informatsioon laborisse/tehnikule.
  • Hammaste diagnostiliste mudelite hindamine. Ultusliku ravi puhul võetakse esimesel visiidil jäljendid diagnostiliste mudelite jaoks, mis aitavad arsti raviplaani koostamisel.
  • Vajadusel kirjaliku raviplaani koostamine. Patsiendile koostatakse raviplaan, kus on kirjas suus esinevad probleemid, ravimeetodid ja planeeritud tulemus.

Patsiendile tutvustatakse ravivajadust ning lepitakse kokku edasine tegevuskava. Raviplaani arutamisel selgitab arst patsiendile tema suuõõne probleeme, ravivõimalusi, oodatavaid tulemusi, patsiendi poolset panust ravi õnnestumiseks, esineda võivaid riskide ning ravi maksumust ja ajalist kestvust.

Karioloogiline ravi

Hambakaaries on kõige sagedasem hambakahjustus, mida diagnoositakse visuaalselt või röntgeni abil. Ravi eesmärk on ära hoida haiguse teket ja sellest tekkivaid komplikatsioone. Pöördudes aegsasti hambaarstile, on kaaries kergesti ravitav. Kaariese ravi seisneb karioosse hambakoe eemaldamises, defektse koha täitmises täidismaterjaliga ning hamba kuju ja mälumisfunktsiooni taastamises.

Kaariesesse nakatutakse enamasti sülje vahendusel peale esmaste piimahammaste lõikumist. Näiteks laps saab haigust tekitavad bakterid tavaliselt lähikondlastelt. Karioosse koe ulatuse järgi eristatakse emaili-, dentiini- ja juuretsemendikaariest. Algava ehk emailikaariese staadiumis on hambal iseeneslik paranemisvõime, mis tähendab, et selles staadiumis hammas ei vaja ravi. Dentiini ja juurekaariese korral vajab hammas kohest ravi. Ravimata kaaries võib tekitada piinarikast hambanärvi põletikku ning erandiks ei ole ka põletikulise hamba eemaldamine.

Parodontoloogia ehk igemeravi

Igemehaigus on kaariese järel teine kõige levinum haigus, mis esineb suuõõnes. Haigusetekitajateks on hambakatus ja hambakivis elavad bakterid, mis muudavad igemed põletikuliseks. Igemepõletiku tunnuseks on punetavad ja turses igemed, mis puudutades kergesti veritsevad. Siinkohal on ravi äärmiselt oluline, muidu kandub põletik edasi sügavamale igeme alla, hamba hoideaparaadi ja luuni. Tulemuseks on paljastunud hambajuured ja tihtipeale eritub igemetaskust mäda. Parodontoloogia on hambaravi haru, mis tegeleb igemehaiguste ravi ja ennetamisega.

Haiguse ennetamise juures on oluliseks igapäevase suuhügieenivõtete parandamine. Kui arst on eemaldanud igemetaskust mikroobid ja hambakivi, tuleb patsiendil seda puhtust hoida. Ravitulemuse säilimine sõltub väga palju patsiendi motiveeritusest ja koostööst arstiga.

Üheks ravi osaks on igemetaskute süvapuhastus. Puhastus toimub osade kaupa ja enamasti tuimestusega. Ravivisiitide arv sõltub igemetaskute sügavusest ja hammaste arvust suus. Peale igemetaskute puhastust tuleb käia regulaarselt kontrollis, iga kuue kuu tagant. See aitab säilitada igemete ja hammaste tervist.

Regulaarne hambakivi ja -katu eemaldamine annab ilusa naeratuse, heledama hambatooni, värskema hingeõhu ning ennetab igemete veritsemist.

Endodontiline ravi ehk juureravi

Juureravi eesmärgiks on eemaldada juurekanalitest pisikutega nakatunud ning kahjustatud pulbikude. Raviperiood sõltub põletiku suurusest ja ravi kulgemisest, varieerudes paarist nädalast kuni poole aastani.

Juureravi vajavad hambad, millel on pulpiit ehk hambanärvi põletik või periodontiit ehk hammaste tugikudede põletik. Enamasti tekivad nimetatud haigused sügava kaariese kahjustuse tagajärjel.

Pulpiit võib olla äge või krooniline. Ägeda pulpiidi iseloomulikeks sümptomiteks on tugev hambavalu, mis tekib tihtipeale öösiti. Krooniline pulpiit kulgeb sageli ilma kaebusteta ja avastatakse alles hambaarstil, karioosne kahjustus ulatub pulbini. Sellisel juhul on hamba säilitamiseks ja hilisemate tüsistuste vältimiseks vajalik juureravi.

Kui pulpiit jääb ravimata, levib põletik ümbritsevatesse kudedesse ja lõualuusse, tekitades periodontiidi. Ka periodontiit võib olla äge või krooniline. Äge periodontiit tekitab tugevat valu ja paistetust. Krooniline periodontiit kulgeb samuti aastaid ilma kaebusteta. Enamasti esineb haigust hammastel, millel on vana ja ebakvaliteetne juuretäidis. Hamba säilitamiseks tuleb eemaldada vana täidis ja alustada juureravi.

Juureravi algab arsti konsultatsiooniga, mille käigus hinnatakse hamba olukorda. Tehakse vajalikud röntgenpildid. Seejärel hinnatakse juureravi võimalusi ja määratakse kindlaks raviprotseduurid. Tavaliselt juureravi käigus avatakse hamba kanalid, puhastatakse, juurekanalisse asetatakse antibakteriaalne ravim, täidetakse kanalid ning taastatakse hambakroon.

EstDental OÜ teostab juureravi mikroskoobi vahendusel.

Kirurgia, implantatsioon

Puuduvate hammastega patsientide ravis kasutatakse järjest enam implantaate. Implantaadiga saab asendada üksikut või mitut puuduvat hammast ning nendega saab moodustada toe proteesidele.

Implantaatide paigaldamiseks tehakse kõigepealt suuõõne täpne läbivaatus. Selleks hinnatakse lõualuud ja seda ümbritsevat limaskesta, silmas pidades plaanitavat operatsiooni. Seejärel röntgenpiltide ja teiste diagnostiliste vahenditega uuritakse luu kvaliteeti ja määratakse kindlaks implantaadi hilisem asukoht. Järgneb mudelite ja individuaalse operatsioonišablooni valmistamine, et implantaat täpselt lõualuusse paigutada.

Implantatsioon on kirurgiline operatsioon, mida reeglina tehakse ambulatoorselt (ilma haiglas viibimiseta) ja kohaliku tuimestusega. Selle käigus paigaldatakse lõualuusse implantaat, mis on kui tehisjuur. Järgmise etapi ajal paigaldatakse pealisehitus ehk implantaadikroon, mis fikseeritakse tugiposti külge. Implantaadi kroonidel on 2 kinnitusvõimalust – tsemendikinnitus ja kruvikinnitus. Seejärel selgitab hambaarst implantaatide õige hooldamist, mis tagab nende pikaajalisuse. Igasuguste probleemide korral tuleb ühendust võtta oma hambaarstiga.

Proteesimine

Proteesimine on hamba või selle osa asendamine kunstmaterjalist konstruktsiooniga. Kvaliteetselt valmistatud kroon võib suus püsida isegi aastakümneid, kuid ennekõike oleneb krooni vastupidavus hammaste hooldusest. Seetõttu on oluline regulaarne järelkontroll ning hoolikas suuhügieen koos kõigi ajakohaste hambahooldusvahenditega.

Ravietapid:

  • Esimene visiit on kõige ajakulukam. Selle käigus võetakse kõigepealt mõlema lõualuu jäljend. Seejärel lihvitakse hammas, millelt võetakse uus ja täpsem jäljend. Siis valmistatakse hambaga ühte tooni ajutine plastmasskroon, mis paigaldatakse ajutise tsemendiga, mis kaitseb hammast. Seejärel valmistab hambatehnik krooni.
  • Teisel visiidil sobitatakse ja proovitakse krooni ning vajadusel tehakse korrektuure. Seejärel veendutakse, et nii patsient kui ka arst on krooniga rahul ning seejärel tsementeeritakse kroon lõplikult (kui kroon vajab korrektuure, lepitakse kokku üks lisa vastuvõtt).
  • Kolmandal visiidil, mõni päev pärast tsementeerimist kontrollitakse vajadusel krooni veel kord. Seejuures võidakse teha veel paar väikest korrigeerimist.

Proteesi tüübid:

  • Üksiku hamba restauratsioonid – kroonid, panused (Onlay/Inlay) suust mitte-eemaldatav konstruktsioon, mis asendab hambakrooni osa puuduvaid kudesid. Kroone võib teha keraamikast, tsirkoonist ja metallo-keraamikast.
  • Sildprotees. Sild on puuduvat hammast asendav suust mitte-eemaldatav konstruktsioon, mis kinnitub naaberhammastele. Silla valmistamine on näidustatud, kui eemaldatud hamba kohale ei saa asetada implantaati või defekti piiravad naaberhambad vajavad kroonimist. Tugevalt kahjustatud hambaid ei saa kasutada silla tugihammastena.
  • Laminaadid. Kui hambad on värvuselt inetud ja valgendamine ei aita, kui esineb kahjustusi emaili pinna struktuuris on abiks laminaadid. Laminaate valmistatakse portselanist ja nendega kaetakse esihammaste huulepoolseid pindu. Laminaatidega saab parandada esteetikat.
  • Plaatprotees. See on plastmassist protees, mis tehakse juhul, kui kõik hambad või enamus nendest on kaotatud. Samuti võib seda kasutada ajutise proteesina enne lõpliku proteesi valmimist, asendamaks kiiresti mõnd puuduvat hammast.
  • Büügelprotees. See on metallkarkassiga suust eemaldatav protees. Karkass annab konstruktsioonile tugevuse ja võimaldab anda proteesile väiksemat paksust, mis omakorda suurendab proteesi kasutamise mugavust.
  • Kombineeritud protees. See tähendab erinevat liiki proteeside kombineerimist. Näiteks võib osa hambaid taastada kroonide või sildadega, osa aga asendada eemaldatava proteesiga, mis kinnitub lukuga kroonide külge.
  • Ajutised proteesid. Need on konstruktsioonid, mida kasutatakse vahepealsetes ravietappides hammaskonna esteetika ja funktsiooni tagamiseks.

Hammaste valgendamine

Hammaste värvi muutust võivad põhjustada parkained, mis pärinevad jookidest ja söökidest. Värvimuutust põhjustavaid pigmente võivad tekitada kohv, tee, punane vein ning väga tugevalt mõjutab hammaste värvust suitsetamine.

Hammaste valgendamine toimub spetsiaalsete valgendavate preparaatide abil, mis eemaldavad hambakudedest pigmente. Valgendada saab ainult oma hambaid, seetõttu ei saa valgendamist läbi viia juhul, kui hambad on plommitud või kroonitud. Lisaks on vaja enne valgendusprotseduur eemaldada hambakivi. Peale valgendamist võivad hambad muutuda tundlikuks, kuid see on ajutine ja möödub paari päeva jooksu

Hammaste valgendamisel on kaks võimalust:

Valgendamine kliinikus

Esimeseks protseduuriks on hammaste puhastamine. Seejärel kaetakse igemed spetsiaalse igemekaitsegeeliga ja hammastele kantakse valgendusgeel, mis aktiveeritakse laseriga. Protseduuri korratakse 2-3 korda. Geelid eemaldatakse suuloputuse käigus ning hambaid poleeritakse spetsiaalse pastaga. Pärast laservalgendamist saavutatakse maksimaalne tulemus 3 päeva jooksul.

Valgendamine kodus

Hammaste valgendamist on võimalik teha ka kodus. Selleks võetakse patsiendi hammastest jäljendid, mille alusel hambalaboris valmistatakse kaped. Koduse hambavalgenduse täpne kasutusjuhend antakse patsiendile kaasa. Tavaliselt kestab kodune valgendamine 1-2 nädalat ning on võrreldes hambakliiniku valgendamisega leebem. Eeliseks on ka võimalus valgendusprotseduuri hiljem sama kape abil perioodiliselt korrata.

Lastestomatoloogia

Esimene hambaarsti külastus

Esimene visiit laste hambaarsti juurde võiks toimuda soovitatavalt kuus kuud peale esimeste hammaste kasvu. Visiidi käigus hindab hambaarst hammaste olukorda ning annab vanematele nõu ja juhiseid kaariese ennetamiseks. Samuti saab laps esimese visiidi käigus tutvuda hambaravi kabineti ja instrumentidega ja arst teostada profülaktilisi protseduure.

Tulevikus on soovitatav külastada hambaarsti kord kuue kuu jooksul, isegi kui ei ole ilmseid probleeme. See on vajalik, et arst saaks kiiresti diagnoosida ja ravida hambakaariest, mis on laste puhul levinud probleemiks. Rutiinne kontroll tagab tõhusa eeltöö saavutamaks lapsele tulevikuks terve hammaskond.

Eesti Haigekassa kompenseerib kuni 19-aastastel kindlustust omavatel lastel hambaravikulud.